Start Planning
Võidupüha

2019. ja 2020. aasta võidupüha

Võidupüha on Eesti jaoks väga oluline riigipüha. See kuupäev märgistab päeva, mil Eesti oli 1919. aasta vabadussõjas Venemaa vastu võidukas. Seda rahvuspüha tähistati 1940. aastani, mil Vene väed tungisid Eestisse ja võtsid jälle kontrolli enda kätte.

AastaKuupäevPäevRiigipühad
201923. juunipühapäevvõidupüha
202023. juuniteisipäevvõidupüha

Eesti võitles oma iseseisvuse tagasi 1991. aastal. Pärast seda hakati võidupüha uuesti rahvuspühana tähistama.

23. juuni on ka jaanilaupäev ja 24. juuni jaanipäev, mis on eestlaste teine rahvuspüha. Siis pidutsetakse ja tähistatakse ühiselt kaks päeva järjest.

Võidupüha tähistatakse paraadidega üle kogu Eesti, austades niimoodi kaitseväge ja kõiki neid, kes vabaduse nimel võitlesid. Suurim paraad, kus esitletakse kaitseväe erinevaid üksusi ja varustust, on igal aastal erinevas linnas, tagades kõigile eestlastele võrdse võimaluse võidupüha tähistada.

Päev algab sellega, et president süütab tõrviku mälestamaks kõiki sõjas langenud riigikangelasi. Seejärel kasutatakse sama tõrvikut, et süüdata tõrvikud kõigis Eesti maakondades. Hiljem kasutatakse aga omakorda neid süüdatud tõrvikuid jaanipäeva tähistamiseks mõeldud lõkete süütamiseks.

Tõrviku süütamise järel leiavad eri linnades aset paraadid, kus demonstreeritakse kaitseväe varustust ning esinevad rahvatantsijad ja -muusikud. Kogu Eesti rahval on pidupäev, süüakse-juuakse kogu aja vältel. Seejärel on lühike puhkeperiood, millele järgnevad aga jaanilaupäeva ja jaaniöö pidustused.

Kuna võidupüha langeb kokku suvise pööripäevaga ja on vaid üks päev enne jaanipäeva, kaasatakse tähistamise programmi mitmeid traditsioonilisi ja ajaloolise tähtsusega pidutsemise kombeid. Lõkete süütamine on küll suur osa jaanilaupäeva (ja jaaniöö) tähistamisest, kuid lõketest tõusevad sümboolselt ka vapruse leegid, austades kõiki neid inimesi, kes vabadussõjas Venemaa vastu võidukalt langesid.

Accept