Kevadpüha 2025, 2026 ja 2027
Kevadpüha on Eesti riigipüha, mis jääb alati 1. mai peale. Kevadpüha tähistamisel on iidsed juured. Tähistatakse kevade tulekut pärast pikka ja karget Eesti talve.
| Aasta | Kuupäev | Päev | Riigipühad |
|---|---|---|---|
| 2025 | 1. mai | neljapäev | kevadpüha |
| 2026 | 1. mai | reede | kevadpüha |
| 2027 | 1. mai | laupäev | kevadpüha |
| Kerige eelmiste aastate kuupäevade lehe allapoole. | |||
Pidustused algavad kevadpüha õhtul, mida kutsutakse Eestis “volbriööks” ja tuntakse Saksamaal “Walpurgi öö” nime all. See Saksamaalt pärit sündmus põhineb iidsel, paganlikul uskumusel, et nõiad kogunevad maipüha õhtul metsaga kaetud Brocken-i mäele tantsima. Selle öö traditsioonidest peetakse lugu paljudes Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, sealhulgas ka kõigis Eesti paikades.
Eestis algavad paljud kevadpüha pidustused 30. aprillil, kestes öö läbi, kuni varajaste 1. mai hommikutundideni. Paljud lihtsalt söövad, joovad, lustivad, tantsivad ja naudivad sooja kevadilma. Kevadpüha õhtu pidustuste üleüldine meelsus sarnaneb karnevalile, oma öiste söömingute ja hiiglaslike lõkketuledega.
Kevadpüha hommiku saabudes traditsioonid muutuvad. Püsti aetakse kõrged postid, mille ümber mässitakse rohelust ja kaunistatakse lintidega. Sama teevad ka lähinaabrid Leedu ja Poola. Traditsiooni kohaselt on mai-postil võime paarikesi üksteisesse armuma panna.
Mõningad teised kevadpüha traditsioonid on tulnud Eestisse teistest maadest. Näiteks liiliate jagamine, mis sai alguse 17. sajandi Prantsusmaalt. Samuti süüakse kevadpühal sõõrikukooke, mis pärinevad Soomest.
Eelmised aastad
| Aasta | Kuupäev | Päev | Riigipühad |
|---|---|---|---|
| 2024 | 1. mai | kolmapäev | kevadpüha |
| 2023 | 1. mai | esmaspäev | kevadpüha |