Start Planning
Kevadpüha

Kevadpüha 2021, 2022 ja 2023

Kevadpüha on Eesti riigipüha, mis jääb alati 1. mai peale. Kevadpüha tähistamisel on iidsed juured. Tähistatakse kevade tulekut pärast pikka ja karget Eesti talve.

AastaKuupäevPäevRiigipühad
20211. mailaupäevkevadpüha
20221. maipühapäevkevadpüha
20231. maiesmaspäevkevadpüha
20241. maikolmapäevkevadpüha
Kerige eelmiste aastate kuupäevade lehe allapoole.

Pidustused algavad kevadpüha õhtul, mida kutsutakse Eestis “volbriööks” ja tuntakse Saksamaal “Walpurgi öö” nime all. See Saksamaalt pärit sündmus põhineb iidsel, paganlikul uskumusel, et nõiad kogunevad maipüha õhtul metsaga kaetud Brocken-i mäele tantsima. Selle öö traditsioonidest peetakse lugu paljudes Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, sealhulgas ka kõigis Eesti paikades.

Eestis algavad paljud kevadpüha pidustused 30. aprillil, kestes öö läbi, kuni varajaste 1. mai hommikutundideni. Paljud lihtsalt söövad, joovad, lustivad, tantsivad ja naudivad sooja kevadilma. Kevadpüha õhtu pidustuste üleüldine meelsus sarnaneb karnevalile, oma öiste söömingute ja hiiglaslike lõkketuledega.

Kevadpüha hommiku saabudes traditsioonid muutuvad. Püsti aetakse kõrged postid, mille ümber mässitakse rohelust ja kaunistatakse lintidega. Sama teevad ka lähinaabrid Leedu ja Poola. Traditsiooni kohaselt on mai-postil võime paarikesi üksteisesse armuma panna.

Mõningad teised kevadpüha traditsioonid on tulnud Eestisse teistest maadest. Näiteks liiliate jagamine, mis sai alguse 17. sajandi Prantsusmaalt. Samuti süüakse kevadpühal sõõrikukooke, mis pärinevad Soomest.

Eelmised aastad

AastaKuupäevPäevRiigipühad
20201. maireedekevadpüha
20191. maikolmapäevkevadpüha
20181. maiteisipäevkevadpüha
20171. maiesmaspäevkevadpüha
Accept