Start Planning
Iseseisvuspäeva

2019. ja 2020. aasta iseseisvuspäeva

Eesti iseseisvuspäeva tähistatakse 24. veebruaril, et meenutada 1918. aastat, mil Eesti Vene Impeeriumist lahku lõi.

AastaKuupäevPäevRiigipühad
201924. veebruarpühapäeviseseisvuspäeva
202024. veebruaresmaspäeviseseisvuspäeva

1989. aasta 24. veebruaril asendati ajaloolise tähtsusega Toompea mäel (Eesti pealinnas Tallinnas asuva Toompea lossi kõrgeimas tornis Pikas Hermannis) Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi lipp vaba Eesti lipuga.

Eesti rahval on oma keel, kultuur ja ajalugu, kuid alates 13. sajandist pKr domineerisid neid mitmed impeeriumid, kes seda soodsa paiknemisega Läänemere regiooni valitseda tahtsid, vallutajate hulgas on olnud nii Venemaa, Poola, Saksamaa, Rootsi ja Taani. Vabadust igatsesid eestlased juba ammu, kuid alles I maailmasõja väsimuse ja segaduste aastatel muutus see unelm kättesaadavaks.

1917. aasta 8. aprillil avaldas Peterburis meelt üle 40,000 eestlase, sealhulgas sõjaväelased, kes nõudsid iseseisvat Eesti Vabariiki. Neli päeva hiljem (12. aprillil) nõustus Venemaa andma Eestile “autonoomse piirkonna” staatuse, riigijuhiks pandi eesti rahvusest liider. See polnud küll veel päris see vabadus, mida sooviti, aga algus oli tehtud.

1917. aasta 15. novembril deklareerisid Eesti riigijuhid, et kohalikul Eesti valitsusel on oma kodumaal suurem õigus kui Venemaal võimule tõusnud bolševike partei esindajatel. 1918. aasta 3. ja 4. veebruaril peeti valimised, mille tulemusena selgus, et kaks kolmandikku rahvast pooldas iseseisvust. 24. veebruaril kuulutati välja täielik iseseisvus. Eesti oli nüüd sõjas kahel rindel – Nõukogude Venemaa ja Saksamaaga, kes viis ikka veel läbi, osana esimesest maailmasõjast, Eesti vallutamise plaani.

Suurbritannia, Soome, Rootsi ja Taani abiga suutis Eesti kuulsas Võnnu lahingus (23. juunil 1919. aastal) sakslased (Landeswehr) tagasi tõrjuda. Nii Landesveer, kui ka Venemaa alistati I maailmasõjas ning Venemaa tunnistas 1920. aasta Tartu rahulepinguga eestlaste omariiklust.

1940. aastal okupeerisid Nõukogude väed aga Balti riigid, sealhulgas ka Eesti, kes jäi nõukogude võimu alla ligikaudu 50 aastaks. 24. veebruari iseseisvuspäeva tähistamise sündmused suruti maha. 1980ndatel hakkasid eestlased aga iseseisvuspäeva tähistama vaatamata nõukogude valitsuse pahameelele. 1991. aasta augustiks oli Nõukogude Liidu okupatsioon Eesti territooriumil oma lõpu leidnud.

Accept