Lihavõtted 2025, 2026 ja 2027
Lihavõttepühi on Eestis tähistatud alates 13. sajandist, mil Saksa ordurüütlid tutvustasid kristluse kombed selles piirkonnas. Nii lihavõttepühad, kui ka suur reede on tänini riigipühadeks.
| Aasta | Kuupäev | Päev | Riigipühad |
|---|---|---|---|
| 2025 | 18. aprill | reede | suur reede |
| 20. aprill | pühapäev | ülestõusmispühade 1. püha | |
| 2026 | 3. aprill | reede | suur reede |
| 5. aprill | pühapäev | ülestõusmispühade 1. püha | |
| 2027 | 26. märts | reede | suur reede |
| 28. märts | pühapäev | ülestõusmispühade 1. püha | |
| Kerige eelmiste aastate kuupäevade lehe allapoole. | |||
Tänapäeval on Eesti üks ilmalikumaid riike maailmas, 75 protsenti kodanikest end religioosseks ei tunnista. Sellele vaatamata on palju neid, kes võtavad osa kirikus peetavatest suure reede ja ülestõusmispüha jumalateenistusest. Kuuendik eestlastest, enam-jaolt venekeelne elanikkond, on Lihavõttedõigeusklikud ning umbes kümnendik, enam-jaolt vanema generatsiooni esindajad, on luterlased.
Suuremale osa eestlastest on lihavõttepühad aga täielikult ilmalik sündmus. Saadetakse tervituskaarte, mille kaantel on kujutatud kevadlilli ja lihavõtte mune, mitte riste ja kalmusid. Samuti on viimastel aastatel populaarsust kogunud lihavõttejänku motiiv, kodude kaunistamine pajuurbadega ja pottidesse muru istutamine, et tuletada meelde uue elu ja soojema ilmastiku saabumist. Kevad-traditsiooniks on ka tubade koristamine ja tuulutamine pikast külmast talveperioodist.
Üks eestlaste unikaalne traditsioon on kiikumine suurtel puidust kiikudel, mis ehitati mõnikord justnimelt lihavõttepühade tarbeks. Need paiknesid siis linna keskustes ja avalikes kohtades ning koosnesid äärmiselt kõrgetest tugitaladest ja pikkadest, kaarjatest silla-kujulistest kiikumisplatvormidest ja “käepidemetest”. Kiigutakse taolisel konstruktsioonil püsti seistes, pidemetest kinni hoides, selg suunaga väljapoole. Selle kombe tõttu kutsutakse Eestis lihavõttepühi võrdselt nii “kevadpühadeks”, kui ka “kiigepühadeks”.
Suurimad sündmused Eesti lihavõttepühade juures on seotud munadega, mille müüginumbrid sel perioodil neljakordistuvad, võrreldes tavalise määraga, mistõttu kutsutakse lihavõtteid ka “munadepühadeks” (egg holiday). Mune värvitakse naturaalsete värvidega, mis saadakse munade keetmisel koos peetide ja sibulakoortega. Veel leiab aset munade otsimine, vahetamine ja kinkimine ning munadega seotud mängud. Üks neist kujutab muna toksimist vastase muna vastu, teine aga kujutab endast munade veeretamist mööda liivast kallakut, et teise mängija munadele pihta saada. Mõlemil juhul on kaotajaks see, kelle muna mõraneb esimesena, võitja saab kaotaja oma ära süüa.
Eelmised aastad
| Aasta | Kuupäev | Päev | Riigipühad |
|---|---|---|---|
| 2024 | 29. märts | reede | suur reede |
| 31. märts | pühapäev | ülestõusmispühade 1. püha | |
| 2023 | 7. aprill | reede | suur reede |
| 9. aprill | pühapäev | ülestõusmispühade 1. püha |